Birk Rohelend "Mina, Mortimer"

Tsitaat raamatust:
"Inimesed mu ümber näivad viirastustena."

Birkile omaselt on teema, mille ümber raamat koondub, endiselt üks - enesetapp. Sel korral siis lugu sellest, kuidas ühe inimese maailmast lahkumine lööb asjad, suhted ja väärtushinnangud klaariks. Loksutab paika selle, mis varem tühine ja logisev näis.

Minu poolt ka üks palve. Kallid lugejad, ärge palun sodige raamatukoguraamatutesse, ärge joonige oma lemmikkohti alla ega tehke äärtele märkusi. Koguge palun raha oma isikliku raamatu või äärmisel juhul kustutuskummi jaoks. Aitäh!

Mu lugemiselamus sai sel korral ikka päris korralikult häiritud. No kujutage ise ette 120-leheküljelist raamatut, kus igal leheküljel on vähemalt kaks lõiku alla joonitud?!

Tuule Lind "Päev algab öösel"

Tsitaat raamatust:
"Tule nüüd ja näita mulle ka. Ma tahan näha, milline see kutt on, kes sind kõnevõimetuks rabas."

"Päev algab öösel" oli just see, mida mul vaja oli. Üks suhte- ja sündmusterägastikuga vürtsitatud, mitte just kõige tüüpilisem naistekas, mille ma suudaksin lühikese aja jooksul sisse ahmida ja kiiresti alla neelata.

Sel korral käis raamatu seedeprotsess minu jaoks eriti kiiresti. Üks õhtu ja pärastlõuna ehk kokku umbes viis tundi. Ent süžee oli väga asjalik ja paelus lugema. Siin blogis kommenteeritutest meenutab antud raamat ehk kõige rohkem Evert Gregori romaani "Kesk surnud lilli".

Erlend Loe "Naiiv.Super."

Tsitaadid raamatust:
"Perspektiiv on midagi, mida peaks saama raha eest osta ja otse veeni tilgutada."

"Ühel või teisel põhjusel kahtlustan ma, et tean liiga palju asjadest, millest on idiootlik palju teada."

Alustuseks ei taha ma üldse sellest raamatust rääkida.

Mul on keskendumishäire. Selline, mis ei lase raamatuid lõpuni lugeda. Asi ei ole isegi mitte niivõrd tahtes või suutmatuses ühte konkreetsesse loosse süveneda, kuivõrd selles, et nende raamatute temaatika on üks: reisimine. Raamatud, mille pooleli olen jätnud ja mille kommentaarid siia blogisse ilmselt lähitulevikus ei ilmu on Tove Janssoni "Reis kerge pagasiga", Jack Kerouaci "Teel" ja Robert Pirsingu "ZEN ja mootorratta hooldamise kunst". Esimese ligikaudu 50 lehekülje põhjal on nad kõik väga meeldivad ja mõnusad. Kuni ma ühest järjekordsest reisikirjeldusest tüdinen ja võtan ette uue. Sõber ütles kunagi, et ta ei saa reisijutte lugeda, sest see tekitab soovi kogeda ise neid samu momente, avastada senitundmatuid maid. Tookord ma ei mõistnud teda täielikult, aga täna saan ma temast aru.

Nüüd aga ülal mainitud kirjatükist. See on suurepärane ja mu lugemise ajastus oli geniaalne. Just üks korralik nimekiri oli see, mida ma siis, nüüd ja edaspidi vajan. Talletamaks olnut ja projitseerimaks tulevikku.

Kaanepilt on saksakeelse raamatu oma. Unustasin skännida, kui raamatukoguraamat käes oli. Kui kellelgi on see raamat kodus tolmu kogumas, andke teada - ostan ära!